Menüü

Osalejad

Sharon Yavo Ayalon on arhitekt, kunstnik, kuraator ja teadlane. Praegu õpetab ta Columbia ülikooli arhitektuuri-, planeerimis- ja konserveerimiskoolis (GSAPP) ning töötab Cornell Techi linnakus järeldoktorina. Tema uurimistöö keskendub visualiseerimisele ja simulatsioonidele, eesmärgiga saavutada planeerimisega sotsiaalne mõju. Viimasel ajal on ta tegelenud sotsiaalse distantseerumisega seotud lugude kaardistamisega interaktiivsete kaartide abil, mis koondavad inimeste lood COVID-19 pandeemia aegsest linnaelust New Yorgis. Ta on töötanud välja ka digitaalse teisiku New Yorgi Roosevelt Islandile, rõhuasetusega võrdsusel ja sotsiaalsel õiglusel. Tema doktoritöö uuris urbanismi ja kunsti seoseid ning pälvis Iisraeli presidendi stipendiumi tipptasemel teadustegevuse eest. Ta ühendab oma uurimistöö kunstiinstallatsioonide, performance’ite ja kuraatoripraktikaga. Sharonil on doktorikraad Iisraeli Technioni arhitektuurikoolist, kus ta lõpetas cum laude ka bakalaureuse- ja magistriõppe. Ta on töötanud kuraatorina Technioni PeKA galeriis ja Gitai arhitektuurimuuseumis Haifas. Technionis oli ta eksperimentaalse kunsti- ja arhitektuurilabori kaasasutaja.

Lola Ben-Alon (PhD) on Ameerika arhitektide instituudi (AIA) liige, omandanud kestliku arhitektuuri sertifitseerimisprogrammi LEED tähise AP BC+D ja töötab abiprofessorina Columbia ülikooli GSAPPis, kus ta juhib loodusmaterjalide laborit ning ehitusteaduse ja -tehnoloogia õppekava. Ta on spetsialiseerunud looduslikele pinnase- ja biopõhistele ehitusmaterjalidele ja ehitusmeetoditele. Ben-Alon omandas doktorikraadi Carnegie Melloni ülikooli arhitektuurikoolis. Tal on bakalaureusekraad insenertehnika ja magistrikraad ehitusjuhtimise erialal Iisraeli tehnoloogiainstituudist Technion. Technionis oli Ben-Alon eksperimentaalse kunsti- ja arhitektuurilabori kaasasutaja. Ta töötas ka kuraatori ja sisuarendajana Iisraeli riiklikus teadus-, tehnoloogia- ja kosmosemuuseumis Madatech. Tema töid on avaldanud väljaanded Building and Environment, Journal of Green Building, Woodhead Publishing Series in Civil and Structural Engineering ja Automation in Construction. Ta on rahvusvahelise arhitektuurikoolide ühenduse ACSA väljaande Technology | Architecture + Design ning Elsevieri kirjastuse teadusajakirja Renewable and Sustainable Energy Reviews toimetuse kolleegiumi liige.

James Bird (doktorikandidaat, MRAICi arhitektuurimagister) kuulub dënesųłiné rahva hulka ning on seotud métise rahva esindusorganisatsiooniga Northwest Territories Métis Nation. Tal on arhitektuuri erialal bakalaureuse- ja magistrikraad ning praegu omandab ta arhitektuuri alal doktorikraadi. Käimasoleva töö raames uurib ta põlisrahvaste keelte ja vormiloome kokkupuutealasid. Uurimust on osaliselt rahastatud Kanada sotsiaal- ja humanitaarteaduste teadusnõukogu (SSHRC) stipendiumist keeleteaduse ja arhitektuuri uurimiseks dene keeles.

Tim Carlson on Friendship Products partner. Ettevõte keskendub keskkonna ja kogukondade aitamisele ning arendab välja tehnoloogiaid jäätmete ressurssidena kasutamiseks. Friendship Productsi tehnoloogia asendab ühekordselt kasutatavad plastpudelid omavahel kinnituvate anumatega, mis saavad uue elu ehitusmaterjalina. Neid pudeleid saab kasutada varjualuste rajamiseks humanitaarkatastroofi korral, aga ka onnide, kasvuhoonete, mööbli ja isegi kunstiobjektide ehitamiseks. Friendship Products viib korduvkasutatavate pudelite idee teooriast praktikasse. Meie korduvkasutatavatel pudelitel võib olla oluline osa plastijäätmete kriisi lahendamisel ja kogukondade eluolu parandamisel kõikjal maailmas.

Damiano Cerrone, üks Spin Unit’i asutaja, on ametilt urbanist, kes töötab korraga mitmes valdkonnas ja institutsioonis, et mõtestada andmeid ja edendada linlikku haridust. Ta loob ja juhib uurimisprojekte nii avalikule kui erasektorile ning arendab akadeemilisi uurimismeetodeid ja kursusi.

Dimitrios Chatzinikolis on arhitekt. Ta on AUTHi vilistlane ja õpib praegu Massachussettsi tehnoloogiainstituudis (MIT). Ta otsib tehnikaid ruumi kasutamiseks arvutusmeediumina.

Christina Ciardullo on vanemarhitekt, auhinnatud kosmosearhitektuuribüroo SEArch+ (Space Exploration Architecture) partner ja asutaja, CEA doktorant ja Ameerika arhitektide ühingu (AIA) liige. Christina, kellel on bakalaureuseõpingutest astronoomia ja filosoofia taust ning Columbia ülikooli arhitektuurimagistri kraad, ühendab oma karjääris praktika ja teadustöö, tegutsedes loodusteaduste ja ehitatud keskkonna piirialal ning kujundades kestlikku tulevikku maakeral ja kosmoses. Ta on töötanud disainiga seotud ametikohtadel New Yorgi linnaplaneerimise ametis, NASA eluks kõlbliku disaini keskuses ning auhinnatud ettevõtetes Foster+Partners ja Ennead Architects. 2015/2016. õppeaastal oli ta Carnegie Melloni ülikooli Anna Kalla stipendiaat ja 2016. aastal Buckminster Fulleri instituudi stipendiaat. 2015., 2019. ja 2021. aastal võitis ta oma tööga büroos SEArch+ NASA kosmoseagentuuri programmi Centennial Challenges auhinna. Tema praegune doktoriuurimus keskendub taimestiku integreerimisele hoonetesse kestlikuma linnakeskkonna nimel.

Allison Dring on Made of Air tegevdirektor. Made of Air on süsiniknegatiivsete ja kliimapositiivsete materjalide tootja, kes muudab jäätmetest koosneva biomassi suure väärtusega süsiniknegatiivseteks termoplastilisteks tööstuslikeks materjalideks. Made of Air on süsiniknegatiivsete ja kliimapositiivsete materjalide tootja, kes muudab jäätmetest koosneva biomassi suure väärtusega süsiniknegatiivseteks termoplastilisteks tööstuslikeks materjalideks. Nende missioon on kliimamuutused tagasi pöörata. Made of Airi materjalid asendavad toodetes fossiilseid materjale ja muid komposiite. Atmosfäärist eraldatud süsinikust koosnevad materjalid lukustavad CO2 jäädavalt endasse ning sobivad pärast termovormimist standardsete tööstuslike protsesside käigus ehitus- ja tarbekaupade tootmiseks. Süsiniku säilitamine toodetes võimaldab need muuta süsiniku neeldajateks. Made of Air püüab materjalide rolli tootmises ümber hinnata, pürgides majanduse poole, mis suudab end fossiilsetest ressurssidest lahti rebida ja kliimamuutuste kulgu aktiivselt tagasi pöörata.

Alexandre Dubor on teadlane, kes töötab praegu Kataloonia kõrgemas arhitektuuriinstituudis (IAAC) tootmismeeskonna juhina. Ta on saanud arhitektuuri- ja insenerialase hariduse (magistrikraad Ida-Pariisi arhitektuurikoolist (ENSAVT / ENPC) ja IAACst) ning omandanud kogemusi arhitektuuribüroodes (Studio Libeskind, Atenastudio, iDonati, AREP ja Appareil), tarkvaraarenduses (C277) ning teaduri ja õpetajana töötades (UTS, IAAC). Alates 2012. aastast on ta töötanud IAACs, kus ta juhib kõrgema arhitektuuri uurimisrühma (AAG) tootmismeeskonda, 3D-prinditava arhitektuuri (3DPA) täiendõppeprogrammi ning robootika ja täiustatud ehitustehnoloogia (MRAC) magistriõppeprogrammi. Koostöös IAAC töötajate, üliõpilaste ja tööstuspartneritega uurib ta, kuidas võiks uuendusi materjalide, digitaalse tootmise ja arvutusdisaini vallas kasutada ehitistes parema ökosüsteemi kujundamiseks ning tõhusama, taskukohasema, kestlikuma ja kohandatuma ehitatud keskkonna loomiseks.

Hayley Eber (sündinud Johannesburgis Lõuna-Aafrikas) on arhitekt, disainer ja koolitaja. Praegu on ta Cooper Unioni ülikooli Irwin S. Chanini arhitektuurikooli abidekaan ja New Yorgis asuva auhinnatud arhitektuuri- ja disainistuudio Studio Eber direktor. Studio Eber (endine EFGH) asutati 2008. aastal ning osaleb aktiivselt projektides, mille eesmärk on hoonete, interjööride, objektide, keskkondade ja installatsioonide kujundamisega arhitektuuri piire nihutada. Eberi töid on hiljuti eksponeeritud New Yorgi galeriides The Storefront for Art and Architecture ja A83 (2021) ning Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2021).

Chiara Farinea (PhD) on itaalia arhitekt ja linnaplaneerija. Tema uurimistegevus asetub disaini, bioloogia, digitehnoloogia ja kunsti kokkupuutealale ning keskendub elussüsteemide disainile, otsides viise, kuidas planeerida, kujundada ja ehitada linnu, mis soodustavad liikidevahelist koostööd ja vastastikku toetavaid hoiakuid. Praegu töötab ta AAGs, kus ta juhib uurimisprojekte ja magistrikursuseid.

Georgios Grigoriadis (AUTHi arhitektuuridiplom, Berkeley ülikoolis omandatud magistrikraad disainis) on disainer ja (asjade) arhitekt, kes on tegev arenevate tehnoloogiate, tulevikuloome ja tootevalmistamise vallas.

Mitchell Joachim (PhD) on arhitektuuri ja linnakujunduse mõttekoja Terreform ONE kaasasutaja ja New Yorgi ülikooli praktik-dotsent. Varem on ta töötanud arhitektina Frank Gehry ja I. M. Pei juures. Ta on pälvinud Fulbrighti stipendiumi ja teadustöö stipendiumi TEDilt, Moshe Safdie büroolt ja Massachussettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) Martini jätkusuutlikkuse ühingult. Ajakiri Wired valis ta oma nutikate nimekirja ja Rolling Stone 100 inimese hulka, kes muudavad Ameerikat. Mitchelli rohkete autasude hulgas on näiteks Lafarge Holcimi tunnustusauhind, Ove Arupi fondi stipendium, ARCHITECTi R+D auhind, AIA New Yorgi linnakujunduse auhind, rahvusvahelise arhitektuuriauhinna esimene koht, Victor Papaneki sotsiaalse disaini auhind, Zumtobel Groupi jätkusuutlikkuse auhind, Architizeri A+ auhind, History Channeli Infiniti auhind tulevikulinna eest ja parima leiutise tiitel ajakirjalt Time projekti MIT Smart Cities eest. Ajakiri Dwell on ta ära toonud nimekirjas „The NOW 99“ ja Image Publishers on ta valinud 50 alla 50-aastase 21. sajandi uuendaja hulka. Ta on nelja raamatu kaasautor: „Design with Life: Biotech Architecture and Resilient Cities“ („Elusdisain. Biotehnoloogiline arhitektuur ja kerksed linnad“), „XXL-XS: New Directions in Ecological Design“ („XXL-XS. Ökoloogilise disaini uued suunad“), „Super Cells: Building with Biology“ („Superrakud. Bioloogiline ehitamine“) ja „Global Design: Elsewhere Envisioned“ („Globaalne disain. Kusagil mujal“). Tema disainilooming on olnud väljas New Yorgi moodsa kunsti muuseumis ja Veneetsia biennaalil. Tal on doktorikraad MITst ning magistrikraad Harvardi ülikoolist ja Columbia ülikoolist.

Robert Charles Johnson on Briti disainer, kellel on sotsiaaldisaini magistrikraad Eindhoveni disainiakadeemiast. Magistriõpingute käigus töötas ta välja spetsiifilise lähenemisviisi süsteemidisaini uurimiseks, kaasates filmikunsti, materjale ja jutuloomet. Robert loob oma projektides alternatiivseid narratiive. Ta kasutab ilukirjanduskeelt disaini uurimise vahendina, luues tegelasi ja dialooge, mille abil juhtida tähelepanu tööelulisi ja sotsiaalseid hoiakuid puudutavatele probleemidele.

Annika Kaldoja (Studio Aine) on disainer, sisearhitekt ja õppejõud, kellel on kogemusi erinevates disainivaldkondades ning kes on töötanud nii toote- kui ka ruumikujunduse alal.

Disainer ja materjaliuurija Siim Karro on Myceeni kaasasutaja.
Oma praktikas uurib Siim inimese ja ruumi suhte meelelisemaks muutmise võimalusi. Siim usub, et looduse intelligentsi ja disainiga täiustatud uurimistööd omavahel kombineerides on võimalik muuta materiaalset keskkonda loomulikumaks ja meeliergutavamaks.

Vivian Kuan on ökoloogilistele linnadisaini lahendustele keskendunud mittetulundusliku arhitektuuri ja linnakujunduse mõttekoja Terreform ONE tegevjuht. Vivian on töötanud ka kaasatud professorina Parsonsi disainikooli strateegilise disaini ja juhtimise kraadiõppeprogrammis. Enne Terreformi projekteeris ja korraldas Vivian suuremahulisi arhitektuuriprojekte USAs ja Aasias ettevõtetele Kohn, Pederson, Fox Associates ja Sun Hung Kai Properties. Vivian kuulub Cornelli ülikooli arhitektuuri-, kunsti- ja planeerimiskolledži nõukogusse, Yale’i ülikooli arhitektuurikooli dekaani nõukogusse ja Cue Art Foundationi juhatusse. Vivian on omandanud ärikorralduse magistrikraadi Whartoni koolis, magistrikraadi Pennsylvania ülikooli Lauderi instituudis ning arhitektuuribakalaureuse kraadi Cornelli ülikoolis.

Mae-ling Lokko on arhitektuuriteadlane, biomaterjalide disainer ja koolitaja, kes tegeleb oma töös põllumajandusjäätmete ja biopolümeermaterjalide taaskasutamisega, et täita generatiivse õigluse kriteeriume ja edendada olelusringi integreerivat disaini. Lokko korraldab arhitektuuri-, põllumajandus- ja toidutemaatikat põimivaid seminare ja annab disainitunde New Yorgi Cooper Unioni ülikoolis – varem on ta seda teinud ka Rensselaeri polütehnilises instituudis – ning juhib biomaterjalide uurimist Yaleʼi ülikooli arhitektuuri ökosüsteemide keskuses. Lokko hiljutised tööd on olnud rahvusvahelistel näitustel Z33 kaasaegse kunsti, disaini ja arhitektuuri majas (2021), Sonsbeeki biennaalil (2021), Somerset House’is Londonis (2020) ja Milano triennaalil (2020).

Philip Maughan (Black Almanac) on Londonis ja Berliinis tegutsev kirjanik ja teadlane.

Ilaena Napier on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud arhitektuuritehnoloog ja disainer, kes keskendub oma uurimistegevuses uuenduslikele biomaterjalidele, nagu 3D-prinditud merevetikatest bioplast. Praegu töötab ta AAGs nooremteadurina ja assistendina magistrikursustel.

Cornelli ülikooli ökoloogilise tegevuse labor (Ecological Action Lab, EAL) tegeleb Caroline OʼDonnelli juhtimisel „sabast sarvedeni“ praktikate katsetamise, uudsete materjalide väljatöötamise ja esemete otstarbe ümberkujundamisega. EAL püüab mõista, dokumenteerida ja luua varjatud seoseid disainis; linnatasandile sisse ja sealt jälle välja suumides, liikudes arhitektuurse ja materiaalse tasandi vahel – vaadeldes näiteks seoseid linnade või siis hoonete ja kliima, hoonete ja nendes kasutatud materjalide, tehislike ja looduslike süsteemide vahel. Viimase aja tööde käigus on uuritud muu hulgas arhitektuuri suhet jäätmetega, kasutades ehitusmaterjalina taaskasutuseks mittesobilikke esemeid, kõdunevat, orgaanilist ja lahtimonteeritavat arhitektuuri, mille loomiseks saab kasutada ülemaailmseid materjalijääke, ning dünaamilist arhitektuuri, milles hooned kohanevad muutuvate tingimustega, võimaldades oma mehaanilist või materiaalset ümberkujundamist. Praegu käivad katsetused kartulitärklisele, sõnnikule, lehtmetallile ja puidule uute kasutusvõimaluste leidmiseks. EALi meeskonna liikmed: Freddo Daneshvaran, Kate Heath. Disaininõustajad: Iris Xiaoxue Ma, Martin Miller.

Kärt Ojavee (Studio Aine) on kunstnik, disainer ja õppejõud, kelle töö on keskendunud tekstiilide ja muude materjalide tulevikukontseptsioonidele. Ta katsetab uute tehnoloogiate ja traditsiooniliste tekstiilide valmistamise tehnikatega, kombates mõlema eriala piire.

Evangelos Pantazis (Topotheque’i üks asutaja ja direktor) töötab praegu teadus- ja õppeassistendina Lõuna_Kalifornia ülikooli Viterbi Inseneeriakoolis. Tema uurimistöö keskendub tulemusepõhisele disainile ja  selle materialiseerumisele robottootmises tegijakesksetes disainisüsteemides. Evanil on magistrikraad ETH Zürichist erialal  Computer Aided Architectural Design , samuti lõpetas ta aukirjaga Thessaloniki Aristotelese ülikooli arhitektuuriosakonna 2010. aastal ning on litsenseeritud arhitekt Kreekas. Lisaks õppis ta ehtekunstnikuks MOKUME ehtedisaini koolis (lõpetas 2007).

Iasonas Pantazis (Topotheque’i üks asutaja ja direktor) töötab Kreekas arhitektina ning õpetab Ioannina ülikooli Arhitektuurikoolis lektorina. Ta on digitaalinnovatsiooni keskuse Fab Lab Ioannina direktor ja veebis toimiva materjalitöötluse ettevõtte Lasercutter.gr asutaja. Iasoni varasem individuaalsed ja koostöös valminud projektid, arhitektuurist kunstini ja installatsioonini, on olnud eksponeeritud Veneetsia Biennaalil, Center of Architecture New Yorkis, Riiklikus Moodsa Kunsti Muuseumis Thessalonikis, Benaki Muuseumis Ateenas ning Beyond Meediafestivalil Firenzes. Iasonil on magistrikraad Advanced Architectural Design erialalt Columbia ülikoolist ning Arhitektuuri diplom Kreeka Aristotelese ülikoolist. 

Claudia Pasquero on arhitekt, kuraator, kirjanik ja koolitaja, kelle töö ja uurimistegevus on koondunud bioloogia, andmetöötluse ja disaini kokkupuutealale. Ta on Londoni arhitektuuri- ja disainipraksise ecoLogicStudio kaasasutaja, Innsbrucki ülikooli maastikuarhitektuuriprofessor ja Londoni ülikooli kolledži Bartletti arhitektuurikooli dotsent.

Claudia oli 2017. aasta Tallinna Arhitektuuribiennaali peakuraator, millele ta pani alapealkirjaks „Bio Tallinn“. Samal aastal esitati ta ajakirja Wired nutikate nimekirja kandidaadiks. Ta on 2012. aastal Routledgeʼi avaldatud raamatu „Systemic Architecture: Operating Manual for the Self-Organizing City“ („Süsteemne arhitektuur. Isekorrastuva linna kasutusjuhend“) üks autoritest, ning praeguste plaanide kohaselt ilmub 2022. aasta sügisel tema kaasautorluses valminud teos „DeepGreen: Bio-design in the age of artificial intelligence“ („Süvaroheline. Biodisain tehisintellekti ajastul“).

Sille Pihlak (PhD) on tegevarhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille omandas magistrikraadi Viini rakenduskunsti ülikoolis ning on disainiarhitektina praktiseerinud Los Angelese büroos Morphosis Architects ja Viini büroos Coophimmelb(l)au. 2015. aastal asutas ta koos Siim Tuksamiga eksperimentaalse uuringutekeskse arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory (arhitektuuri-, uurimis- ja teooriapraksis). PARTi ehitatud projektid on pälvinud uuenduslike ehitusvõtete ja projekteerimismeetodite eest rahvusvahelise tunnustuse. 2020. aastal kaitses Sille doktorikraadi algoritmilise puitarhitektuuri somaatilise modulaarsuse meetodi kujunemisest.

Marco Poletto on Londonis tegutsev arhitekt, koolitaja ja uuendaja. Ta on arhitektuuripraksise ecoLogicStudio ja disainiinnovatsiooniettevõtte PhotoSynthetica kaasasutaja ja direktor, mis mõlemad tegelevad arhitektuurilahenduste väljatöötamisega kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Viimase kümne aasta jooksul on ecoLogicStudio kavandanud ja ehitanud mitmeid elusinstallatsioone ja -ehitisi, näidates, kuidas mikroorganismid, nagu vetikad, võivad saada osaks tuleviku biolinnast.

Marcol on doktorikraad Melbourneʼi kuninglikust tehnoloogiainstituudist (RMIT). Oma linnateemalises väitekirjas „Urbansphere“ toob ta välja, et linnaökoloogilise intelligentsuse kõrgemate vormide poole püüdlemisel on ülioluline mitteinimsüsteeme ruumiliselt arhitektuuri kaasata. Ühtlasi on ta 2012. aastal Routledgeʼi välja antud raamatu „Systemic Architecture“ üks autoritest.

Marco on olnud osakonnajuhataja Londoni arhitektuurikoolis Architectural Association, Cornelli ülikooli külaliskriitik ja uurimisklastri juht Bartletti arhitektuurikoolis. Praegu peab ta loenguid Innsbrucki ülikoolis ja Kataloonia kõrgemas arhitektuuriinstituudis (IAAC) Barcelonas. Marco loomingut on eksponeeritud rahvusvahelisel tasandil, hiljuti muu hulgas Pariisis (Pompidou keskus, 2019), Tokyos (Mori galerii, 2019), Viinis (MAK, 2019), Karlsruhes (ZKM, 2019) ja Astanas (EXPO 2017).

Andrea Provenzano (Black Almanac) on itaalia visuaalinsener, kes elab Finnmarki tundras.

Cristian Rizzuti on interaktiivse meedia kunstnik, kes töötab Barcelonas ja Roomas. Cristian on lõpetanud ülikooli visuaalse ja multimeediakunsti erialal ning läbinud Veneetsia IUAV ülikoolis M-IA magistriprogrammi, mis keskendub interaktiivsetele kogemuskeskkondadele. Pärast õpinguid on Cristian esitlenud oma töid Euroopa suurüritustel ja näitusepindadel, nagu Sonar Barcelona, MAXXI muuseum Roomas, Veneetsia biennaal ja ZKMi muuseum Karlsruhes. Cristian, kes on alati huvitunud teadusest ja matemaatikast, uurib inimtaju rolli ning kehaga seotud sünesteetiliste ruumide ja emotsionaalsete helide mõisteid. Tema digikunstist, voogmeediast ja valgusest inspireeritud töid võib kirjeldada kui valgusskulptuuriinstallatsioone.

Lola Sheppard on registreeritud arhitekt ja disainipraksise Lateral Office asutajapartner. Tal on arhitektuuribakalaureuse kraad McGilli ülikoolist ning arhitektuurimagistri kraad Harvardi ülikooli disainikoolist. Ta on Waterloo ülikooli arhitektuurikooli professor ning töötab seal ka bakalaureusetaseme õppekorraldajana. Sheppard on pühendunud arhitektuuri uuele rollile sotsiaalsete ja ökoloogiliste võimaluste (mitte ainult lahenduste) otsimisele.

Kearon Roy Taylor on Toronto ülikooli Danielsi arhitektuuri-, maastiku- ja disainiteaduskonna lektor ning sai sealt koos RAICi õppemedaliga ka arhitektuurimagistri kraadi. Tal on bakalaureusekraad (Honours) McMasteri kunstikoolist, kus ta oli meediakunsti platvormi HAVN üks asutajatest. Tema uurimishuvid on seotud arhitektuuri ja urbanismi poliitökonoomiaga ning selle seostega võrdõiguslikkuse ja tärkavate sotsiaal-tehniliste formatsioonidega.

Anastasios Tellios (PhD) on Thessaloniki Aristotelese ülikooli (AUTH) arhitektuurikooli professor. Tema uurimistegevus puudutab arhitektuurse disaini teadusvaldkonda ja sellega seotud teooriaid. Tema akadeemilised huvid on seotud keeruka arhitektuurse disaini, kontseptuaalsete ruumieksperimentide, kaasaegse disaini teooriate, disainipõhise uurimismetoodika ja arenevate tehnoloogiatega.

Andreas Theodoridis on praktiseeriv arhitekt-insener ja keskkonnatehnoloog, kellel on doktorikraad Rensselaeri polütehnilise instituudi arhitektuuriteaduse ja ökoloogia keskusest (CASE RPI) ja kes osaleb Yaleʼi ülikooli arhitektuuri ökosüsteemide keskuse (CEA) uurimistegevuses. Tal on arhitekti ja inseneri diplom Thessaloniki Aristotelese ülikoolist ja kestlike keskkonnasüsteemide magistrikraad Pratti instituudist. Tema uurimistegevus on interdistsiplinaarne, ühendades endas veerandsajandi pikkuse kogemuse hoonete ehitamise ja hooneosade valmistamise vallas rakendusuuringute ja keskkonnaalaste algatustega linna mastaabis. Theodoridis on New Yorgis ja Ateenas tegutseva eksperimentaalse disaini ja nõustamisega tegeleva praksise UNited Atmospheres asutaja. Theodoridis on ka õpetanud ja pidanud loenguid juhtivates õppeasutustes, sealhulgas Syracuseʼi ülikoolis ja Columbia ülikooli globaalsete võrgustike programmide raames Kreekas. Tema töid on korduvalt eksponeeritud mitmetel arhitektuurinäitustel ja -foorumitel, sealhulgas Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja NYCx-i disaininädalal.

Siim Tuksam (PhD) on tegevarhitekt, PARTi kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ning algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ja puitarhitektuuri kompetentsikeskuse PAKK kaasasutaja. Siim on omandanud magistrikraadi Viini rakenduskunsti ülikoolis ja doktorikraadi EKAs. Ta on laiendanud oma tegevust näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga Tallinna arhitektuuribiennaali peanäituse „Keha ehitus“ kureerimiseks PARTi. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehases toodetud arhitektuuri projekteerimise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri kriitilise diskursuse edendamisele.

Mason White on Lateral Officeʼi asutajapartner ja Kanada kuningliku arhitektuuriinstituudi (RAIC) kolleegiumi liige. Ta on omandanud arhitektuuribakalaureuse kraadi Virginia polütehnilises instituudis ja arhitektuurimagistri kraadi Harvardi ülikooli disainikoolis. Ta on Toronto ülikooli Danielsi arhitektuuri-, maastiku- ja disainiteaduskonna professor. White on veendunud, et arhitektuurile leidub senitundmatuid rakendusi, neid pole siiani lihtsalt piisavalt põhjalikult otsitud.

Despoina Zavraka (PhD) on arhitekt ja teadlane. Tal on arhitektuuridiplom (Glasgow kunstikooli Mackintoshi arhitektuurikool), magistrikraad maastikuarhitektuuris ning doktorikraad arhitektuurse disaini ja linnamaastiku alal (AUTHi arhitektuurikool).

DESIGN EARTH on Rania Ghosni ja El Hadi Jazairy 2010. aastal asutatud uurimispraksis. Nad loovad spekulatiivseid arhitektuuriprojekte, et suurendada teadlikkust kliimakriisist. DESIGN EARTH on pälvinud Ameerika Ühendriikide kunstnikustipendiumi, New Yorgi arhitektuuriliiga noorte arhitektide ja disainerite auhinna, Boghossiani fondi auhinna ja rahvusvahelise arhitektuurikoolide ühenduse ACSA teaduskonna disainiauhinna. DESIGN EARTHi loodud töid on eksponeeritud rahvusvahelisel tasandil muu hulgas Bauhausi muuseumis Dessaus ja Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Nende töid on esitletud ka Ühendriikides San Francisco moodsa kunsti muuseumis ning nende loomingut kogub New Yorgi moodsa kunsti muuseum.

Ghosn ja Jazairy on kirjutanud teosed „Geographies of Trash“ („Prahigeograafia“, 2015), „Geostories: Another Architecture for the Environment“ („Geolood. Veel üks keskkonnaarhitektuur“, 3. väljaanne 2022 [2018]) ja „The Planet After Geoengineering“ („Maakera pärast geotehnoloogiat“, 2021). Ghosn on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi arhitektuuri ja urbanistika dotsent. Jazairy on Michigani ülikooli arhitektuuridotsent ja linnakujunduse magistriprogrammi juht.